Isiknäitus Raplas 2024 “PSALMID”
Näitus PSALMID koosneb kahe seeria töödest, mis olid üleval 2019. a Draakoni galeriis Tallinnas ja 2021. a Tampere Majas Tartus.
Seerias Olgu mu palve, kui suitsetamise rohi Su palge ees (Psalm 141:2) olen oma tööde teostamisel kasutanud küünlasuitsu, õigemini seda imelühikest hetke, mis jääb leegist järele pärast selle kustutamist. Tekib tunne, et kellegi nähtamatu käsi kirjutab suitsuga tühjuse kohal peenes kalligraafias võõras keeles – võib-olla on see heebrea, võib-olla araabia või mõni tundmatu keel. Vastavalt pärimusele kasutab õigeusu Kirik viirukit palve sümbolina, mis tõuseb Jumala poole. „Olgu mu palve kui viirukisuits Su palge ees,“ lauldakse Jumalale õhtusel jumalateenistusel. (Psalm 141:2).
“Olgu mu palve, kui suitsetamise rohi Su palge ees …” 1–12. (Psalm 141:2). Giclée trükk, 2018 mai, 70 x 100 cm, 2018 maikuu.
Seerias on kokku on 12 tööd.
„PS 148. Taevased väehulgad, ilmihuta väed” on loomulik järg mu isikunäitusele „PS 141:2. Psalmid ja prohvet Joonas valaskala kõhus”, mis toimus 2019. aasta kevadel Tallinnas, Draakoni galeriis. Kui eelmise näituse jaoks üritasin jäädvustada küünlasuitsu, siis nüüd aitasid mind tehniliselt vana hea tossumasin ning poeg. „Uued suitsud” on saanud juurde volüümi, värvi, nägusid ja tüpaaže, millega neist on kujunenud TAEVASED VÄEHULGAD, kes talitavad Jumala auks. Taevaste väehulkade eesmärk on looja ülistamine, nad teevad seda vastavalt psalmile 103:20.
“Taevased Väed. I–V” Giclée trükk, 70 x 100 cm, 2020.
Kokku on “Ilmihuta taevaväed” seerias 8 tööd.
Näituse avamine on 7. märtsil kell 18 ning jääb avatuks kuni 31. märtsini.
Inga Heamägi
Inga Heamägi (snd 1961), lõpetanud ERKI graafika osakonna diplomiga vabagraafikas 1988. a, töötanud reklaamibüroodes Laks & Ko ja Inorek & Grey AD-na, õpetanud EKA-s graafikat ja joonistamist, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kirjastuse kunstnik ja kujundaja, tegeleb graafilise disaini, raamatute ja näituste kujundamisega. 33 isiknäitust, üle 70 osalemise rahvusvahelistel žüriiga graafika biennaalidel-triennaalidel, 17 näituste kureerimist, 24 EKM-i näituse kujundamist, üle 50 rühmanäitusel osalemise. Viimase 6 aasta jooksul osalenud žüriides, kunstikonkursside ekspertkomisjonides jm (Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse esinaine 2012–2019; 1. rahvusvaheline Jerevani graafika biennaali žürii esinaine, Armeenia; Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liige jm.). Wiiralti preemia 2019 ergutuspreemia laureaat.
-
- a sügisest töötab Kohila Kunstide Kooli (huvikool) direktorina.
https://tohisoo.edu.ee
Fotonäitus Kadri Kõusaar “VAESUSE NÄGU”
Statistika järgi elab pea iga viies Eesti laps suhtelises vaesuses. Aga kuidas need lapsed ja
nende pered-hooldajad täpselt elavad? Ja kus? Seda kõike varjutab saladuse loor…
Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi raames proovisin saladuseloori paotada ja uurida, milline
näeb välja Teine Eesti 21. sajandil. Mitte kunagi varem ei ole ma nõnda otseselt komistanud
teema otsa, mis on asjaosalistele nii ebamugav ja häbiväärne. Keegi ei taha sellest rääkida,
ega seda näidata. Laste vaesust justkui pole olemas, kuigi on ja väga valusalt.
“Praegune vaesus on teist nägu,” räägib Inge Ojala-Pihlaja, kes tegeleb Lõuna-Eestis
kasuperede ja nende muredega, ning kelle enda kodus on kasvamas kuus kasulast. “Palju on
sotsiaalset abitust, ei osata toime tulla, pole kes õpetab-toetab-räägib. Ka ei julge need pered
iitsatada, et mure majas, kohalikud sotsiaaltöötajad võivad elu ikka väga põrguks teha… Mida
sa teed 30-aastase pere-emaga, kes paneb makaronid otse pakist pannile ja küsib, et miks nad
siis pehmeks ei lähe.”
Ütlen, et vaatasin just fotonäitust Kongo ja Indoneesia kannatavatest lastest. Küllap oli neis
paigus lihtsam modelle leida, kuna kõik on ühtlaselt vaesed. Meil aga on edukultus ja
enesesüüdistus, kui sa hakkama ei saa. Alam-Eesti kaamera ees ei poseeri, samal ajal
ebavõrdsus süveneb. Valitseb suhtumine, et ebavõrdsus – vaesumine või vaeseks jäämine –
on alati inimese enda kontrolli all. Isegi, kui tegu on väikeste lastega, kes ju ometi ei saa
endale vanemaid, elukohta või kooli valida. Umbes nagu viktoriaanlikul Inglismaal – vaesus
on kuritegu, mida peab karistama.
Viienda Naiste Ööde Filmifestivali raames esitleb Kadri Kõusaar, esimest korda fotograafina
oma fotoseeriat “Vaesuse nägu” Rapla Kultuurikeskuse Rütmani galeriis.
Näituse avamine on 8. märtsil kell 17 ning jääb avatuks kuni 31. märtsini.
ÜHE NAISE OMAILM. Marge Nelk
“Ühe naise omailm” näitus tegeleb hingemaastike kaardistamisega läbi
naiseksolemise vaatepunkti. Piltidel olevad maastikud ja tegelased on unenäolised, müstilised, kohati melanhoolsed, ning on sündinud vaba fantaasialennu tulemusena.
Vabadus, eriti loominguline vabadus, on kunstniku jaoks hädavajalik ja sellest saab kõik alguse. Välise (poliitilise) ja kehalise vabaduse olemasolul võivad meid kammitseda hoopis hingelised takistused – hirmud, ängistus, kurbus, jne, seega on hingemaastikud lähedalt seotud vaimse tervisega.
Kuidas hingelisi takistusi ületada ja julgelt oma hingesoppides ringi rännata, sellega näitus tegelebki.
Näituse avamine on 9. märtsil kell 17:00 Rapla kino Trepigaleriis ja jääb avatuks kuni 8. aprillini.
Marge Nelk
Marge Nelk elab Tartus, Supilinnas. Ta on kunstnik, illustraator ja fotograaf. 2008. aastal alustas Marge näitusetegevusega ja on regulaarselt näitustega esinenud erinevates Eestimaa paikades ja USA-s. Lisaks personaalsele loomingulisele tööle tegutseb Marge Nelk alates 2012. aastast ka lasteraamatute, ajakirjade, ilukirjanduse ja luuleraamatute illustraatorina. Teinud kaastööd kirjastustele Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Koreas, Islandil ja USA-s ning plaadikujundusi erinevatele muusikutele. 2014. aastal valmis Marge Nelgi esimene lühianimatsioon „Supp”, mis esilinastus sama aasta novembris festivalil PÖFF Animated Dreams.
Interaktiivne installatsioon "Metempsühhoos"
Interaktiivne installatsioon “Metempsühhoos”
Autor on teose kirjelduseks lisanud; Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud. Installatsioon toimub 11. märtsil kell 12.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
AINULT ÜKS KORD!
Six
Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Ta on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on haritud muusika alaselt ning on huvitunud sotsiaalteadustest. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!” Six on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi.
