Raamatuesitlused

Olga Kaju raamatuesitlus

Raplast pärit staarkondiiter Olga Kaju esitleb oma vastvalminud raamatut “Kondiitrikunst sinu köögis”

8. märtsil kell 17.00 Rapla Kultuurikeskuse kaminasaalis

See on raamat igaühele, kes soovib valmistada maitsvaid ja põnevaid kondiitritooteid – olgu need siis keerulised mitmeelemendilised tordid, maailmakuulus klassika, modernsed minidesserdid või lihtsalt mõnusalt rikkalikud küpsised. Siit leiab endale midagi nii kondiitrimaailmas esimesi samme astuv algaja kui ka edasijõudnud kondiitrikunsti huviline. Nende kaante vahele on koondatud ligi 80 desserdi ja olulisema kondiitritoote retsepti. Ent tegemist pole pelgalt retseptide kogumikuga, vaid abimehega, mis aitab paremini mõista, mida ja miks on köögis vaja silmas pidada, et valmiks tõeliselt kaunis ja isuäratav dessert. Raamatus tutvustatakse ka toorainet ja töövahendeid ning jagatakse mitmesuguseid nippe, näpunäiteid ja sammhaaval õpetusi. Eraldi peatükki on koondatud nende elementide baasretseptid, mida võiks iga kondiitrihuviline osata – keedutainas, šokolaadikreem, lehttainas, keedukreem, besee jne. Just nendest elementidest moodustuvad põnevad tervikdesserdid, mille retseptid on raamatu lõpuosas.

OLGA KAJU on tulihingeline desserdikunsti austaja ja koolitaja, samuti magustoidu suunitlusega toidublogi Kaju Köök perenaine. Ta on õppinud mitme meisterkondiitri käe all nii Eestis kui ka välismaal. Lisaks koolitustele Eestis, millega ta alustas 2015. aastal ja mis on üha populaarsemaks muutunud, on ta teinud koolitusi ka Soomes.

KAARE SOVA, kes jäädvustas selle raamatu fotod, on ametilt toidufotograaf ja -stilist. Oma esimese toidufoto tegi Kaare 2009. aastal ja sestpeale on ta pidevalt täiendanud oma teadmisi ning lihvinud oskusi toiduvalmistamise, -stilistika ja -fotograafi a vallas. Kõige rohkem naudib Kaare just dessertide pildistamist, sest ta on ka ise kondiitriks õppinud.

Raamatut saab ka kohapeal osta.

Leelo Kassikapp raamatuesitlus

Külla tuleb kirjanik ja kirjastaja Leelo Kassikäpp 

13. märtsil kell 12.00 Rapla Kultuurikeskuse kaminasaalis

Kirjanik ja kirjastaja Leelo Kassikäpp räägib oma loomingust.

Leelo ütleb enda kohta nii: “Kirjutama hakkasin hilises eas. Veidi üle nelja aasta tagasi alustasin oma triloogia “Kui vanad naised armuvad” esimese romaani “Katre” kirjutamist. Algselt oli minu triloogia üldpealkiri „Ka vanad naised armu­vad”. Millegipärast hakkas see sõna mind kirjutades häirima ajapikku. Miks just see „ka”? Mis seal siis nii kummalist on, et vanad naised armuvad? Igati loomulik. Me ei ütleks ju „Ka noored naised armuvad”? Nii saigi triloogia uueks pealkirjaks „Kui vanad naised armuvad.” „Kui” on siis selles mõttes, et mis saab edasi, kui naine armub – olgu ta pealegi vana või siis noor hoopis.

Leelo Kassikäpp on kirjutanud 4 romaani, 2 lasteraamatut, 1 jutukogumik täiskasvanutele ja 2 on jäänud e-raamatuks, neist 1 on luulekogu. Oma kirjastuse kaudu on ta välja andnud ka kahe teise autori loomingut: Heljo Männi  luulekogu “Mitmekihiline mets”, mis on pühendatud autori 95. sünniaastapäevale ja Mati Sooniku lasteraamatu “Kiisuaabits”.

Katrin Kivimaa foto
Katrin Kivimaa loeng

Pühapäeval, 13. märtsil kell 14 Rapla kinos.

Kunstiteadlase Katrin Kivimaa loeng

“Helene Scherfbjecki tähelend ehk kuidas ühest Soome populaarseimast kunstnikust sai rahvusvahelise kunstielu suur avastus”

KATRIN KIVIMAA TUTVUSTUS

Katrin Kivimaa on kunstiteadlane ja kunstikriitik, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad on naiskunstnike looming ning Eesti moodne ja kaasaegne kunst. Ta on töötanud kunstiteaduse professorina Eesti Kunstiakadeemias (2006-2017) ja kultuurilehe SIRP kunstitoimetajana (1993-1997). 2010. aastal kaaskureeris ta KUMU kunstimuuseumis näituse “Naine nõukogude eesti kunstis” ning 2008-2010 osales Viinis ja Varssavis toimunud suurprojekti “Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe” rahvusvahelises töörühmas. 2009. aastal tunnustati teda Ervin Pütsepa preemiaga aasta parima kunstiteadusliku monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis, 1850-2000” eest.

Lisaks akadeemilistele publikatsioonidele avaldab ta kunstikriitikat Eesti kultuuriväljaannetes ja päevalehtedes.

FOTO : MARK RAIDPERE