Näitused 2021

Riin Palloni maalinäitus “PINNAVIRVENDUS”

Riin Pallon on Raplas elav ja töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal ning hiljem omandanud samas ülikoolis magistrikraadi kunstiõpetuse erialal. Riin Pallon on ka Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuse kaasasutajaks.

Näituseks on valminud 10 erinevas formaadis maali ja inspiratsiooni oma maalide jaoks sai kunstnik kahest teemast: toksilised ja reostunud veekogud ning polaarsed stratosfääripilved. Mõlemal juhul on tegemist keskkonnale kahjulike nähtustega aga kui neid puht visuaalselt vaadelda, siis võib leida sealt väga kauneid värvikompositsioone ja kujundeid. See vastuolu paelus kunstnikku, kes püüab tähelepanu pöörata “kohutavale ilule” meie ümber.

On kasutatud visuaalseid materjale kaugemalt: mürgise veega järv Siberis, kullakaevanduse tagajärjel hävitatud metsad ja tekkinud tiigid Peruus, inimesele ohlik vesi karjäärijärves Hispaanias, mis on mitmele edevale influencerile tervisekahjustusi tekitanud. Kuid ka lähemal on näiteid keskkonna reostumise kohta, üks maal käsitleb Läänemerd ajal, kui seal vohab sinivetikas, mis on märk sellest, et vesi ei ole puhas.

Polaarsed stratosfääripilved näevad välja väga ilusad oma erksate värvidega, kuid paraku tekitavad nad osooniauke. Pilved soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks.

Ühelt poolt võivad vaated ja värvid olla kaunid, kuid samas kerkib ka esile küsimus, ka saab üldse ilusaks või kauniks nimetada midagi, mis oma olemuselt on keskkonnale kahjulik ja hävituslik.

Näitus on avatud Rapla Kultuurikeskuse esimese korruse seintel festivali nädala jooksul.

Kristiina Jakimenko maalinäitus ” Naine ja hunt: Habras ja tugev”

Kristiina Jakimenko on pärit Järvakandist, õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali ning Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Ta kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. Kunstniku maalikeel on ekspressiivne ja värviküllane. Värvidel ja ekspressiivsusel on tema loomingus oluline roll – need annavad edasi tundeid ja emotsioone. Kunstnik usub, et tunded ja emotsioonid on loomulikud ning neid peaks inimestel olema lubatud väljendada – kui muul moel ei saa, siis kunstis ikka saab. Kristiina Jakimenko iga maal on maalitud läbi tema enda sisekaemuse.

 

Kunstnikupositsioon:

Minu teemadering hõlmab sageli ühel või teisel moel inimtundeid ja -kannatusi. Loomemeetodina kasutan oma isiklikke läbielamisi, tundeid ning tunnetusi. Värvid annavad edasi erinevaid aistinguid ja tundeid, nad on justkui alateadliku ja teadliku valiku kombinatsioon. Värvil ja kujundil on oluline roll sõnumi edastamisel. Värviintensiivsus on taotluslik ja sümboliseerib kõige selle intensiivsust, mida elus läbi elame.

 

Kristiina Jakimenko maalikeel on ekspressionistlik, sisaldades endas ühteaegu haprust ja jõudu – haprust tunnetada ennast ümbritsevat elu nii, et seda jõuliste, kuid samal ajal tundlike pintslitõmmetega edasi anda.

 

Kunstniku mõtteid oma isikunäitusest ja teostest:

Näitus käsitleb läbi minu kui naiskunstniku jõu ja väe naist, tundeid, seksuaalsust, aga ka meest. Olen oma loometee jooksul analüüsinud ja käsitlenud erinevaid naise arhetüüpe ning ühiskondlikke naisekäsitlusi. Naine kui ürgne kõiksuse alge. See ürgne naiselik jõud. Sügavalt sisimast tulenev. Tugevus ka kõige raskemal hetkel edasi võidelda ja liikuda. Naine kui emahunt. Naine võib olla nii loov kui ka hävitav alge. Mõnikord on inimene inimesele hunt, naine naisele. Kas sellises olukorras suudame endas hea ja edasiviiva hundi leida? Või võtab võimust pimedusehunt, kes murrab kõik valgusetalled, tuues need oma himudele, hirmudele ja ihadele ohvriks? Naine kui elu hoidja, aga pimeduse poolel kui murdja… Kas inimene on inimesele hunt? Hundid on hea kohanemisvõimega intelligentsed, sotsiaalsed loomad, samas aga kardetud murdjad. Ka rahvasuu on hundist palju kõnelenud, temast on vanasõnu, kõnekäände ja isegi lastesaateid. Teame ju kõik, et hunt Kriimsilm pidas seitset ametit. Tuues paralleeli näitusega, on minulgi elus mitmeid ülesandeid: esiteks olen ma kunstnik ja kunstiõpetaja. Teiseks õpin väikeettevõtjaks, et oma loomingust ja õpetamisest firmat rajada. Kolmandaks tegelen ka kirjutamise ja muusikaga – toimetusi mul jätkub.

Näituse avamine Järvakandi Kultuurihallis 7. märtsil kell 15.00

Looduskaitseteemaline rändnäitus “Hoia, mida armastad”

Näituse avamine 4. märtsil kell 14 Rapla Vesiroosi Koolis, 3 korruse galeriis.

KLAASIKUNSTI POP-UP NÄITUS O2  

O2 – Mõned asjad on märkamatud niikaua, kuni neist ühel päeval ilma oleme.
Puhas õhk, mida hingata või milles lennata – justkui endastmõistetav ja alati olemasolev,
ent tänasel päeval kohati kaduma ning ununema kippuv nähtus.
Klaasikunstnike Kairi Orgusaare ja Kati Kerstna näitus juhib tähelepanu õhule, hingamisele ja keskkonna puhtusele.
Näituse avamine Rapla Kultuurikeskuse Weinbergi saalis reedel, 5. märtsil kell 18:30. Näitus jääb avatuks festivali lõpuni.
Kairi Orgusaar on kunstnik, kes väljendab ennast nii maali- kui klaasikunsti tehnikates.
Läbivamad teemad tema loomingus on keskkond ja inimene. Keskkonna väärtustamist
väljendab ta tihti läbi teoste, mis toovad fookusesse mõne fundamentaalse keskkonna elemendi
nagu näiteks vesi, õhk, valgus. Elemendi, mille kvaliteedist sõltub kogu elu kvaliteet.
Teda huvitavad ka erinevate karakteritega keskkonnad ja nende mõju inimesele.
Ja muidugi inimene ise, tema teekond, karakterid, seotus ja vabadus.Kairi Orgusaar on üks Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse loojatest ja juhtidest (koos Riin Palloniga) 10 aasta jooksul on ta seal korraldanud ja kureerinud mitmeid üle-eestilisi ja rahvusvahelisi näituseid. Kunstnikuna on ta esinenud muuseumites ja galeriides nii Eestis, Venemaal, Saksamaal, Soomes, Luksemburgis, Taanis jm.